Loksa sai mulle tänu inimestele väga südamelähedaseks

Loksa sai mulle tänu inimestele väga südamelähedaseks

Olen ülimalt õnnelik, et sain võimaluse veeta ühe nädala Loksa Gümnaasiumis vahetusõpilasena! See kogemus jääb mulle eluks ajaks meelde ja ei unusta seda kunagi. Selle põhjuseks on kooli ja Loksa linna üldine mulje, mis mulle nädala ajaga jäi. Mulle jäi nii koolist kui ka linnast ülimalt positiivne mulje, kuna selle linna rahvas on, oli ja jääb sooja südamega rahvaks. Soovitaksin kindlasti võtta aeg maha ja teha väike külastus Loksale. Räägin nüüd täpsemalt, mis mulje mulle koolist jäi ja millega ma seal hakkama sain.

Alustan pühapäevasest päevast. See oli päev, mil pidin oma kohvri ja enda emotsioonid valmis panema tulevaseks koolinädalaks vahetuskoolis. Olin suures pabinas, kuna mul on tavaliselt kombeks üle mõelda mõtteid, mis reaalsuses ei ole päriselt olemas ja ei hakka ka olema. Ehk siis – kartsin, et mul kaob midagi ära, varastatakse või ununeb midagi kuhugi. Reis ise nägi välja selline: kodust autoga Kosele, Koselt marsaga Tallinna, Tallinnast liinibussiga Loksale. Terve  reis kestis umbes 4-5h. Minule isiklikult möödus see aeg väga kiiresti.

Jõudsin Loksale 30minutit varem ja minu majutav isik, Eliisabeth, pidi mulle kiiruga vastu tulema. Eliisabeth oli minu ajutine klassiõde. Ta on ülimalt tore ja heasüdamlik. Saime poole tee peal kokku ja viisime mu kodinad koju. Kui ma koduuksest sisse astusin, siis tekkis selline kodune tunne, mida ei oleks arvanud, et see nii ruttu tekib. Kui olin enam-vähem asjad lahti pakkinud, kutsus pereema mind koduleiba proovima. Ütlen ausalt, et see on parim koduleib, mida olen eales ka maitsnud. Kui leivad said söödud, siis tegi mulle Eliisabeth tutvustava ringi ümber Loksa.

Kuna ma olin Loksal esimest korda, siis esimese korra kohta olin ma pahviks löödud, sest see linn on nii ilus. Kindlasti ei olnud ma harjunud tugeva tuulega, kuna ei ole kunagi elanud mere ääres. Peale tutvustavat ringi läksime koju ja hakkasime ajalugu tegema, mis oli vaja kindlasti tulevaseks esmaspäevaks ära teha. Kui see sai tehtud, siis sõime õhtusööki ja tõmbasime päeva otsad kokku. Mul on kombeks, et kui ma ööbin väljaspool kodu, siis esimesel õhtupoolikul ei jää ma varakult magama. Aga kuidagi see uni ikka tuli ja sai hästi välja magatud.

Algas uus päev. Esimene koolipäev. Huvitaval kombel sain koolitee kiiresti selgeks. Kui olime jõudnud koolimajja, siis olin väga suures pabinas, sest nagu eelnevalt mainisin, hakkasin taas üle mõtlema. Enne esimest tundi tehti mulle koolituur Eliisabethi ja ühe kuuendiku poolt. Kõige huvitavam ja segasem oli see, et nende koolil on 2 tundi alustavat kellahelinat: üks õpilastele ja üks õpetajatele. Tundi lõpetav kell oli aga ühine. Mõned tunnid läksid mööda ja algas söögivahetund. Poistel ja tüdrukutel on eraldi söögijärjekorrad… Kus koolis veel te sellist asja näinud olete?

Koolipäeva lõpuks olin enam-vähem kõigiga minu klassis tuttavaks saanud, kuigi osad õpilased olid haiged või mingil muul põhjusel puudusid koolist. Peale kooli läksin Eliisabethiga muusikakooli solfedžotundi, kus käis ka teine klassiõde, Lilli. Õhtul läksime koju, õppisime, sõime ja võtsime päevasündmused kokku.

Teisipäevane päev möödus sarnaselt esmaspäevale, kuid õhtul läksime ujumistrenni. Tunnike enne uinumist jõime teed ja rääkisime juttu. Kolmapäev möödus kiiresti ja tavapäraselt. Neljapäeval oli peale kooli klassiõhtu. Tulime klassi, panime klassiruumi valmis, laudadele toidud ja joogid. Alustasime söömisega, tantsisime, mängisime ja läksime koju. See oli üks ainukestest klassiõhtutest, mis on mulle päriselt meeldinud. See klassiõhtu jääb mulle alatiseks meelde. Õhtul veel mängisime Eliisabethiga kaarte ja kuulasime muusikat.

Saabus reede ja emotsioone oli palju, kuna see oli minu viimane päev selles koolis. Esimene tund oli meil klassijuhatajaga. Tunni lõpus ütles õpetaja, et tuleksime peale viiendat tundi klassi. Ma olin väga segaduses, sest keegi ei öelnud mulle, miks me pidime selleks ajaks klassi tagasi minema. Mõned tunnid möödusid ja lõppes viies tund. Läksime klassijuhataja klassi ja kõik kogunesid ümber laua. Mina hoidsin hetkeks eemale, sest ei osanud arvata, mis juhtuma hakkab. Siis nad pöörasid ümber ja õpetaja tänas mind Loksale tulemast ja ulatas mulle kinkekoti, mille sees olid maiustused. Peale seda andis õpetaja klassi ja õpilaste poolt valmistatud kaarte, mille üle ma olen kõige tänulikum, sest nende kaartide järgi jätan ma meelde kõiki, kes olid Loksa gümnaasiumi 8.a klassis. Ja peale selle sain 2 raamatut, mille pealkiri on ,,Loksa”. Ühe ma jätsin endale ja teise andsin oma kooli direktorile. Jagasin enda emotsioone tänades klassi vahva nädala eest ja meeldejääva kogemuse eest. Viimase tunni alguses tegime klassipildi.

Peale kooli läks Eliisabeth muusikakooli ja mina paari klassikaaslasega Loksa noortekeskusesse. Peale seda läksin samuti muusikakooli, et Eliisabethi seal oodata. Peale muusikakooli saime poole klassiga kokku, et õues paar tundi koos olla, seejärel suundusime koju. Tahtsime Liisuga (Eliisabethiga) kaarte mängida, aga mõlemad olime väga väsinud ja otsustasime magama minna.

Saabus laupäeva hommik  ja pidin asjad kokku panema ning hüvasti jätma majutava perekonnaga. Olen ülimalt tänulik neile, et nad mind enda juures hoidsid.  Sõitsin Tallinnasse, pärast Tallinnast koju. Ülimalt kurb oli Loksalt lahkuda, sest mulle tehti Loksa nii südamelähedaseks kohaks. Ma siiamaani igatsen oma Loksa klassi. Olen väga tänulik võimaluse eest, mida pakkus VeniVidiVici Õpilasvahetus.

Beatrice

Pole kommentaare

Kommenteeri