Eestisisene õpilasvahetus viis Soome

Eestisisene õpilasvahetus viis Soome

Olen Pärnu Ülejõe Põhikooli 8.b klassi õpilane Maarja. Vahetusõpilasena õppisin nädal aega Koeru Keskkoolis. Valikut tehes valisin justnimelt selle kooli, kuna mul oli kindel soov Koeru sõpru saada ja see paistis imelise võimalusena. Mu vanavanemad elavad Koerus ja ma külastan neid päris tihti. Kõik vaheajad veedan koos nendega. Oleks ju tore vaheaegadel ka koos mõne endavanusega olla, kes pärit samast paigast.

Esimest korda, kui koolis õpilasvahetusest kuulsin, olin kohe kindel, et tahan osaleda. Alguses olid mõtted lausa välismaa poole, kuid vanematega arutades otsustasime, et alustuseks võiks siiski Eestisse proovida.
Kõik paberite ajamine ja lepingud läksid väga kiiresti, seega oleksin saanud juba oktoobri esimesel nädalal vahetusse minna. Vahetusnädal oli siiski hoopis 16.10-20.10. Otsustasin selle nädala kasuks, sest õpetajaga meili teel suheldes selgus, et neil on sellel nädalal klassireis Soome plaanitud. Klassireis kõlab nagu hea võimalus veelgi lähedasemaks saada.
Algul ei olnudki ma väga närvis ega ärevil. Kui aga reede õhtul kodus kotte pakkisin, tuli suur närv sisse. Mis ikkagi juhtuma hakkab? Mida ma korraldan? Kas on mul sellist asja ikka vaja? Järgmisel päeval sain kokku oma tugiõpilase Lauraga, kes rääkis mulle veidi koolist. Ta tundus kohe väga toredana ning teadsin, et teda saan ma usaldada. Sellega kadusid ka kõik mu hirmud.

Esimene päev koolis oli kohe hoopis teistsugusem kui mu enda koolis. Tunnid algasid hiljem, seega sain ka kauem magada. Pärnus viis isa mind tavaliselt hommikuti autoga kooli, siin aga pidin ma jalgsi minema. Oleme ausad, mul ei olnud selle vastu tegelikult mitte midagi. Hommikul ootas mind koolis Laura, kes näitas mulle, kus klassid asuvad. Sain kokku ka klassijuhatajaga, kellega olin varem juba kohtunud.

Kogu aeg möödus Koerus kuidagi palju kiiremini. Kõik tunnid ja vahetunnid ja koolipäevgi sai nagu kiiremini läbi.
Mõned asjad panid mind väga imestama. Näiteks see, et õpilased  olid vahetuskoolis palju rahulikumad. Muidugi mu enda koduklass on üks selline rahutu klass ka, aga ikkagi… Tundide ajal ei oldud telefonides. See oli selline meeldiv üllatus. Minu koolis veedavad enamik õpilastest tunnid telefonide kasutades. Koeru koolis mulle meeldis ka see, et seal lõpetab tunni kell. Mu enda koolis hakkavad õpilased 5 minutit enne tunni lõppu asju kotti toppima ja on ka üldiselt rahutud, siis siin olid kõik väga rahulikud kuni tunni lõpuni.

Kolmapäeval toimus meil klassireis Soome. Kooli ees pidime olema juba päris vara hommikul, väljasõit oli  kell 5. Tallinna sõites kuulasime terve aja muusikat ning laulsime kaasa. Laeval olemisest midagi väga ei mäleta. Olen merehaige, seega magasin kogu tee. Soomes oli meil linnaekskursioon, mille jooksul külastasime kaht kirikut ja Sibeliuse mälestusmärki. Pärast seda läksime Fazerisse, kus oli meil võimalus tutvuda Fazeri šokolaadi sünnilooga, Fazeri ajalooga ning hiljem nii palju komme süüa, kui vaid suutsime. Pärast Fazerit külastasime ka rahamuuseumi ning hiljem oli meil mitu tundi vaba aega. Liikusime ringi väikestes gruppides, saime osta asju, käia söömas, teha ja vaadata, mida soovisime. Õhtul oli jälle laevale ning tagasi Eesti. Terve kodutee taaskord kuulasime muusikat ja laulsime.

See nädal oli minu jaoks imeline. Soovitan õpilasvahetust kõigile!

Maarja Kahre

Pole kommentaare

Kommenteeri