Alati ei peagi kaugele sõitma, et midagi kogeda

Alati ei peagi kaugele sõitma, et midagi kogeda

Ma õpin Narva-Jõesuu koolis. Koos sõbrannaga me otsustasime minna Narva Eesti Gümnaasiumi ja valisime just selle kooli, sest see ei asu kuigi kaugel ja varem mitte kumbki meist ei ole varem sellises projektis osalenud, seepärast meil oli hirm sõita kuhugi kaugele, näiteks Saaremaale.

Mõtlen, et kõige oluline põhjus, mis ajendas mind programmis osalema, on eesti keele õppimine, ma tahtsin praktiseerida ja üldse vaadata, kuidas lapsed õpivad eesti keeles,  see on raske keel, kuid on oluline osata.

Enne vahetusõpilaseks saamist mul oli nii erinevaid tundeid. Muidugi ma kartsin, et ei saa midagi aru ja ma ei tea, kuidas klassikaaslased minusse suhtuvad, aga hirm ei olnud liiga suur, sest me olime kahekesi sõbrannaga. Aga üldiselt meeleolu oli suurepärane, sest hinges ma alati teadsin, et saan uusi kogemusi ja leian häid sõpru.

Mulle väga meeldis, et kõik õpetajad ja klassikaaslased olid tähelepanelikud, sõbralikud, viisakad, korralikud, paljud õpilased meie klassis võtsid õpinguid südamega ja saavad omavahel hästi läbi, nad tihti aitasid meid. (Eesti Gümnaasium on suur ja vaikne). Ka ma tahan jutustada, et me koos klassikaaslastega (Polina Peterson, Sandra Bossak ja Paula Feršel) osalesime kergejõustikuvõistluses. See oli nii tore!

Loomulikult igal õpetajal on oma õpetusemeetodid ja minu jaoks see oli harjumatu, aga oodatav ja huvitav. Üldiselt kõik oli nagu meie koolis. (Tahan lisada, et minu pähe jääb palju lõbusaid tundeid ja nalju!)

Jah, muidugi ma soovitan sõpradele programmis osaleda, sest see on kasulik kogemus, unustamatu aeg ja uued tutvused! Ma loodan, et veel võtan sellises programmis osa!

Suur tänu Teile võimaluse eest!

Daria Dmitrijeva ja Angelina Fjodorova

 

Pole kommentaare

Kommenteeri