Rapla Vesiroosi Gümnaasium Tag

Õpin Harjumaal, Lagedi Kooli seitsmendas klassis ning õpilasvahetuse programmi käigus veetsin ühe nädala Raplas, Vesiroosi Gümnaasiumis. Soovisin osaleda just seetõttu, et näha, kuidas toimub õppetöö mujal, eriti minu koolist ligikaudu viis korda suuremas õppeasutuses. Meie koolist oli juba mitu õpilast õpilasvahetuses osalenud ja tänu nende positiivsusele ja julgustavale käitumisele tekkis ka minul selle vastu huvi.

Kuigi olen aastaid osalenud suviti erinevates laagrites, olin enne Raplasse sõitu ikkagi pabinas, sest ma ei teadnud, kuidas ma kohanen, milline on vahetuspere ja uus klass, kus on minu klassist poole rohkem õpilasi. Hiljem muidugi sain aru, et kogu muretsemine oli olnud asjata, sest nii vahetuspere kui ka klass võttis mind väga hästi vastu. Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi ja Lagedi Kooli üks suurim erinevus on loomulikult õpilaste arv, kuid näiteks õppetöös saavad õpilased valida saksa ja vene keele vahel, meie koolis valikained puuduvad.

Rapla kool jättis mulle igati positiivne mulje. Soovitan õpilasvahetuse programmi kõikidele 7.-12.klasside õpilastele, sest kaotada ei ole midagi, küll aga võita – uusi elamusi-kogemusi ja sõpru.

Annabel Pops

Õpin Rannu kooli 9.klassis. Ma käisin Rapla Vesiroosi gümnaasiumis, valisin selle kooli, kuna mu sugulane õpib seal ja see on palju suurem kool kui Rannu kool. Osalesin programmis, kuna juba väikestena tahtsime oma sugulasega samas klassis käia ja kuna selline tore programm on olemas, siis miks mitte. Tahtsin ka teada saada, kuidas käib koolielu suuremas koolis, soovisin uusi väljakutseid ja näha, kuidas saan hakkama teises keskkonnas.

Esimesel päeval kooli kõndides mõtlesin, et kuhu ma küll ennast seganud olen. Koolis kohtasin oma uut klassijuhatajat, kes tervitas mind sooja käepigistusega ja muheda naeratusega. Kool oli tõesti suur, kui aus olla, siis mulle klassid ei jäänudki meelde. Mu klassikaaslased olid väga toredad, oli harjumatu, et õpilasi oli klassis palju rohkem, peaaegu kaks korda rohkem, kui mu kodukoolis. Kindlasti oli mul mingil määral kergem, kuna elasin vahetusperioodi ajal tädi juures. Käisime igal õhtul jalutamas ja nädalaga sai linn paremini selgeks, kui klassid koolis. Arvasin algul, et klassikaaslased on külmad ja ükskõiksed ja võib olla märkavad alles reedel, et keegi uus on nende klassis olnud terve nädala. Nii see polnud, juba teisel tunnil tulid osad klassiõed ja hakkasime koos kaarte mängima. Klassikaaslased olid tegelikult väga soojad ja sõbralikud.

Soovitan kindlasti osaleda kõigil VeniVidiVici õpilasvahetuses. See on hea võimalus ennast proovile panna ja tutvuda uute inimestega.

Helen Ülper