Aasta Kool 2018 – põnev vahetusperiood Tallinna 32. Keskkoolis

Aasta Kool 2018 – põnev vahetusperiood Tallinna 32. Keskkoolis

Ma õpin väikeses maakoolis, Aegviidus. Minu klassis on 10 õpilast. Ma läksin uude kooli, Tallinna 32.Keskkooli, kus oli pea 30 õpilast. Selle kooli valisin ma just sellepärast, et mu vend käib seal. Samuti on see ju ka Aasta Kool 2018 ning ma olen selle kooli kohta kuulnud palju-palju head. Mind huvitas ka see, et kuidas toimub õppimine suures linnakoolis.

Enne uude kooli minekut oli närv sees, muretsesin pea iga väikse asja pärast, kuigi teadsin, et sellest tuleb lahe aeg. Esmaspäeval ärgates oli tuju suhteliselt hea, kuid kartus oli ikkagi sees. Juba kooli uksel ootasid mind kaks toredat 8.klassi tüdrukut, kes olid minu mentoriteks. Tunnid kulgesid üsna hästi ning ma sain klassikaaslastega suhtelist ruttu tuttavaks. Teisel päeval kooli minnes oli mul juba tunne väga hea. Mured, mis esimesel päeval tundusid hiiglamasuured, polnud mul enam üldse mõtteski. Juba teisel päeval oli füüsikas ning geograafias tunnikontroll. Kuna aga meie koolis antud ainetes on teised teemad, siis ma tegin kõiki töid kaasa, aga mitte midagi ma ei osanud. Hästi tore oli kehalise kasvatuse tund.

Kõik koolipäevad uues koolis läksid väga ruttu, kuna tunnid olid väga huvitavad. Õpetajad olid samuti väga hea huumoriga ning hästi vabad. Neljapäeva õhtul toimus seal nende kooli filmigala Indielint 2018. Ka mina osalesin seal oma lühifilmiga. See oli väga lahe sündmus. Ilmselt see filmifestival oligi mu vahetusperioodi kõige parem hetk. Reedel oli minu viimane päev seal koolis. Mul oli väga kurb lahkuda. Kui ma muidu hommikuti ärgates mõtlen ikkagi vahel, et ah ei viitsi minna kooli, siis uues koolis ei tekkinud mul seda mõtet mitte kordagi. Igat koolipäeva ootasin ma väga suure huvi ning rõõmuga.

Õpetajad tegid tunnid väga huvitavaks. Mulle meeldis mu klass väga. Nad olid hästi kokkuhoidvad. Samuti oli neil nii lahe klassijuhataja. Mõnikord käisime ka peale kooli klassikaaslastega õues, Mustamäed avastamas. Mina kui maakas käin tihti Aegviidus peale kooli sõpradega hängimas. Linnas hängimas käia oli jällegi omaette kogemus. Mind üllatas uue kooli puhul see, kui vabad nad võivad tunnis olla. Ei ole seatud mingeid rangeid piiranguid, kuidas peab tunnis käituma, vaid kõik ongi vabad.

Ma tahtsin osaleda VeniVidiVici programmis just sellepärast, et ma lugesin teiste kogemusi seoses vahetusõpilaseks minekuga ning neid lugedes tekkis mul kohe mõte, et ma tahan ka proovida. Mõeldud-tehtud! Mina olen igati rahul, olen õnnelik, et sain nii ägeda kogemuse osaliseks. Kindlasti lähen veel mitmeid kordi sinna kooli neile külla, sest lühikese ajaga said kõik mulle väga kalliks!

Ma arvan, et iga õpilane peaks minema kuskile kooli vahetusõpilaseks, et teada saada, kuidas õpitakse ka teistes kohtades, sest mina veendusin selles, et õppimine toimub igal pool erinevalt. Aga erinevus rikastabki!

Raili Stina Reidla

 

 

Pole kommentaare

Kommenteeri