Author: VeniVidiVici

Õpin Võsu Kooli 9. klassis. VeniVidiVici programmiga läksin kaheks nädalaks Viimsi Keskkooli. Valisin selle kooli just suuruse pärast – 1407 õpilast. Minu koolis õpib pisut üle poolesaja õpilase ja klassis on meid vaid neli.

Mõte osaleda Eesti-siseses õpilasvahetuses tuli juhuslikult. Käisin eelmisel aastal noortekonverentsil Lahe Koolipäev ja seal jagati VeniVidiVici brošüüre. Mul on soov välismaale vahetusõpilaseks minna ning seda brošüüri uurides olin siiralt üllatunud, et õpilasvahetust pakutakse ka Eesti-siseselt. Milline hea võimalus enne keskkooli enda proovile panekuks ja enese tundmaõppimiseks!

Mõni päev enne vahetust tundsin suurt ärevust. Ühest küljest pelgasin seda, millisesse perekonda satun, teisalt aga seda, millised mu uued klassikaaslased saavad olema, kas nad ikka tahavad minuga suhelda.

Vahetuspere oli väga külalislahke ja lõbus kolme tütrega pere, kellest keskmine oli mu uus klassiõde. Uues kodus olid ka lemmikloomad: kass ja noor 4-kuune koer. Pere hoolitses mu eest igati – mul oli isegi eraldi magamistuba, mis oli väga mugav ja kodune. Mõnel õhtul käisime väljas söömas, kinos, isegi sünnipäeval ja veetsime lihtsalt mõnusalt aega.

Minu klassis oli 25 õpilast, umbes kolmandik minu kooli õpilaste arvust. Alguses oli tõesti tunnis natuke imelik olla, aga ma harjusin sellega suhteliselt kiiresti. Õpetajad olid samuti erinevad minu kooli omadest. Keegi ei tulnud igas tunnis kontrollima, kas sa said ikka asja selgeks või mitte. Ka hindamissüsteem oli võõras: minu koolis kasutatakse hindamiseks numbreid, Viimsis aga tähti. Nii suur kool ja inimesterohkus tegid mind pisut häbelikuks, millest ma vist päris üle ei saanudki. Uusi muljeid ja elamusi oli nii palju, kuid ma sain hakkama, sest mind ümbritsesid vaid sõbralikud ja heatahtlikud inimesed.

Mulle meeldis see vahetusaeg väga! Soovitan kindlasti programmis osalemist neile, kes otsivad uusi väljakutseid ning soovivad igapäevaellu vaheldust. See on väga hea viis näha, kuidas mujal elatakse ja läbi selle oma täiuslik maailmapilt kokku panna.

Helemeel

Õpin Kohila Gümnaasiumis 10B klassis ja olin vahetuses Saaremaa Ühisgümnaasiumi 10C klassis. Läksin Saaremaale, sest ma pole seal kunagi varem käinud nii, et mul oleks võimalik linnaga tutvuda. Programmist kuulsin ma juhuslikult autoga kooli sõites raadiost ja kuna mul on varem käinud peas mõte minna tulevikus välismaale õppima,tundus hea võimalusena enne seda näha, kuidas ma keskkonnamuutusele reageerin ja kuidas üldiselt hakkama saaksin. Enne vahetusse minekut olin väga elevil ja ärevus oli suur. Bussi peale minnes oli eriti suur ärevus… Ja ka väike hirm…
Esimesel päeval koolis avastasin, et minu hirmul ei olnud mitte mingit põhjust. Õpetajad, klassikaaslased ja ka kõik teised, kellega kokku puutusin, olid väga sõbralikud ja toredad. Meelde jääb kindlasti see, kui raske oli hommikuti garderoobist neljandale korrusele tundi minna. Väga meeldis see, et õpilased pidid olema korrektselt riides, mis nägi väga kena välja ja minu arvates valmistab õpilasi ette tulevikuks, kui tööle minnes peab korrektne riietus olema. Väga meeldis mulle ka klassijuhataja, kellega viimasel päeval vesteldes tuli välja, et ta oli kaks nädalat pead vaevanud sellega, kust mu nägu talle tuttav ette tuleb, ning siis avastades, et ma olin umbes aasta varem käinud seal võistutantsimisel. Armas oli ka see, et õpetajatel oli kahju, et ma ära lähen.

Ma ööbisin SYG-i õpilaskodus/hostelis, esimesel nädalal olin üksinda neljases toas, kus ma ühel õhtul suutsin nuustiku aknast alla kukutada ja teisel päeval lambipirnid läbi põletada ning teiseks nädalaks majutati mind ühe neiuga teise tuppa. Õpilaskodu elu oli omamoodi huvitav, kuna olen elanud kogu elu kodus ja ei ole pidanud midagi nii vastutusrikast tegema, nagu poest söögi ostmine ja õhtusöögi valmistamine. Kindlasti soovitan sõpradele programmis osalemist, kuna see on hea võimalus saada uusi tuttavaid ja näha, milline on elu kodust kaugel.

Ma käin Jõhvi Põhikoolis 7. klassis. Ma olin Tartu Kivilinna Koolis nädal aega.
Ma valisin selle kooli, kuna mu sugulane õpib seal ja ma sain temaga samasse klassi minna.
Mu soov oli minna vahetusõpilaseks, kuna ma tahtsin uusi väljakutseid ja tutvusi. Tahtsin näha, kuidas suures koolis õpitakse, kuna seal Tartu koolis oli 7. klassidel 5 paralleeli ja minu koolis ainult 2.
Ma läksin üks päev enne koolipäeva Tartusse vahetuspere juurde ja see õhtu ma kartsin kohutavalt, sest ma pole varem kooli vahetanud. Kui me hommikul autoga kooli sõitsime ja ma aknast kooli nägin, siis mul tõusid kõik juuksekarvad peas püsti (hirmust). Kui ma astusin kooliuksest sisse, siis mul oli selline tunne, et kõik vaatavad mind. Esimene ja teine päev kindlasti kõik mõtlesid, et kes ma küll selline olen aga see on ka võimalik, et see ainult tundus nii.
Mulle meeldis Kivilinna kooli juures see, et see oli nii suur. Õpetajad ja klassikaaslased olid väga toredad. Kui ma ühe nädala seal veel olnud oleks, siis ma oleks saanud rohkem inimestega sõpradeks. Kuigi seal koolis polnud õpilaste vahel nii sooje suhteid kui meil, meeldis mul seal väga.
Vahetusperega ma ei jõudnud kahjuks kuskil käia, kuna neil lõppesid tööpäevad hilja ja ma pidin ju õppima ka.
Positiivne oli see, et ma sain sealt mälestusi, mida ma saan kõikidele edasi rääkida. Veel oli üllatav, et see kool on peaaegu sama suur kui Jõhvi kool, aga seal on umbes poole rohkem inimesi.
Kindlasti soovitan minna vahetusõpilaseks, sest kui Sa soovid häid tutvusi ja palju väljakutseid, siis see programm on Sulle mõeldud.

Katrin A.

Olen Nissi Põhikooli 8.klassi õpilane Hanna-Liisa. Veetsin oma vahetusnädala Vanalinna Hariduskolleegiumis (VHK). Ma valisin VHK, kuna sooviksin minna selle kooli gümnaasiumisse, samuti olin koolist ainult head kuulnud. Nii tuligi mõte oma rahulikust koolielust puhkust võtta ja minna kooli, kus elutempo on kiirem. VeniVidiVici programmist kuulsin esimest korda kodukooli teiste õpilaste käest. Esimesel koolipäeval ei pabistanud ma millegi pärast peale selle, et ei leia õiget maja ülesse, mis ka juhtus. Kuid kõik muu tundus minu jaoks pigem põnev kui hirmutav. Mulle väga meeldisid erinevad keele tunnid. Ma sattusin väga toredasse klassi. Mind võeti klassis väga toredalt vastu. Mulle algul küll tundus veider, et poiste ja tüdrukute klass on eraldi, kuid lõpuks harjusin sellega. Õnneks toimus meil ka klassiõhtu, kus sain poistega ka natukene rohkem tutvuda. Ma kindlasti soovitan kõigil, kes ennast proovile panna soovivad, ja naudivad seiklusrohkeid päevi, minna vahetusõpilaseks. Vahetusõpilane olla on uskumatult põnev ja tore.

Hanna-Liisa

Tallinna Ühisgümnaasiumist Leisi Keskkooli

Oleme Tallinna Ühisgümnaasiumi 11. klassis õppivad neiud. VeniVidiVici programmi raames käisime Leisi Keskkoolis. Tegelikult see oli meie teine õpilasvahetus, eelmisel korral läks kõik hästi ning tegime omavahel väikse kokkuleppe, et järgmisel aastal lähme uuesti kuhugi teise Eesti kooli. Nii see teoks saigi. Kool sai valituks just sellepärast, et üks meist polnud varem käinud Saaremaal ning lisaks oli huvitav teada saada, kuidas on käia koolis, kus on vähe õpilasi. Käies igapäevaselt klassis, kus on 26 õpilast, siis nädal õppida klassis, kus on viis inimest (neist ainult üks tüdruk), tundus päris huvitav vaheldus.

Enne minekut oli väike hirm. Täpselt samamoodi nagu eelmine aastagi. Tekkis tunne, et ei taha ikka minna. Õnneks hirm ei saanud julgusest üle. Kohale jõudes ootas meid ees närvekõditav seiklus, päeval sadas vihma ja ilm oli läinud külmaks. Kui me kohale jõudes lootsime, et nüüd saab sooja tuppa, siis kõik alles algas. Ees ootas meid tühi lukustamata ustega internaatelamu. Õnneks pärast tundi kontakti otsimist saime kätte maja perenaise ja seadsime ennast ilusti tuppa sisse. Meie kujutluspilt koolist, kus on alla 200 õpilase, leidis kinnitust. Kõik õpetajad olid rahulikumad ja sõbralikumad. Tundus, et inimesed on rohkem puhanud. Väiksemas klassis jätkub õpetajal kõigile tähelepanu, kohati isegi rohkem kui vaja. Igal juhul suutis see kool meile nädalaga südamesse pugeda ja me oleme väga rahul oma valikus. Soovitame kõigil seda armsat kooli külastada!

Kelli ja Mirjam

Ma olen Helis ja õpin Taebla Gümnaasiumi 7. klassis. Vahetuskooliks valisin Tallinna 32. Keskkooli, sest olen sellest koolist palju head kuulnud ja samuti on mul soov minna sinna gümnaasiumisse.

Õpilasvahetuses osaleda olen tahtnud juba viiendast kassist, ma soovisin oma elu põnevamaks muuta ja uusi kogemusi saada, panna ennast proovile ja vaadata, kuidas saan kaks nädalat võõras kooli hakkama.

Enne vahetust olin rõõmus, lõpuks oli see kaua oodatud aeg käes, aga samas oli mul ka väike hirm, peas keerlesid küsimused: mis siis saab kui mind ei võeta klassis hästi vastu, kuidas ma koolis õiged klassid ülese leian, kuidas õpetajad minusse suhtuvad ja mis siis kui kõik ei lähegi nii nagu ma loodan? Õnneks olid kõik mu hirmud asjata. Kool oli küll suur ja alguses ei saanud ma aru, kuhu minema peab, aga klassikaaslased olid alati abiks ja lõpuks suutsin ma ise ka koolis õiged klassid ülese leida. Klassikaaslased olid kõik väga toredad ja sõbralikud. Kui tavaliselt ei sulandu ma võõrasse seltskonda hästi, siis nendega tundsin ma juba teisel päeval nagu oleks ma neid juba pikkalt teadnud. Ka õpetajad olid toredad, esimesel päeval tuli klassijuhataja mind kallistama, see ehmatas mind alguses, aga oli armas. Ma sain kõigi õpetajatega hästi läbi ja tore oli ka vahetunnis mõne õpetajaga rääkida, lahe oli ka see, et osad õpetajad teadsid ka minu kooli õpetajaid.

Vahetuse ajal oli kõik nii teistmoodi ja pidin palju üllatuma. Kõige rohkem üllatas mind see, et oli palju noori õpetajaid ja et olenemata sellest, et vahetusklass oli poole suurem kui minu koduklass, oli klassis palju ühtsem tunne ja kõik suhtlesid kõikidega.

Viimane päev oli tohutult tore ja samas ka kurb. Ma ei tahtnud ära mina ja samuti ei tahetud mind ka ära lasta. Viimases tunnis tuli klassijuhataja meiega rääkima ja klassiõde andis mulle kogu klassi poolt kaardi. See kõik oli väga armas ja liigutav. Siiani kõlavad kõrvus klassikaaslaste sõnad “Ära mine ära, jää siia!” ja “Sa tuled ju meile külla?” ja “Kellega ma nüüd tundides istun? Ma olen sinuga juba nii ära harjunud.”

Vahetusajast jääb mulle meelde imeline klass, tore kool ning õpetajad, koos veedetud aeg ja naeratavad näod.

Kindlasti soovitan kõigil programmis osaleda. Selle käigus saab palju uut kogeda ja saab ka uusi sõpru. Samuti on hea käia vahetuses, kui on paan minna uude kooli, aga ei julge ja kõhkled veel, siis saab teada, kuidas teises kooli on.

Aitäh teile, 7b, selle imelise aja eest ja samuti aitäh teile, VeniVidiVici naiskond, et olete nii toreda asja välja mõelnud!

Päikest teile kõigile,

Helis Ilumäe

Ma õpin Tõrva Gümnaasiumis ning vahetuse käigus käisin Tartu Mart Reiniku koolis sellepärast, et tahtsin minna natukene suuremasse kooli kui meie enda kool ja Mart Reiniku oli just natukene suurem, aga mitte ka liiga suur.

Ma olen ühe korra juba osalenud VeniVidiVici programmis ja see oli suurepärane kogemus ja siis mõtlesin, et miks mitte uuesti proovida. Ma alguses küll kartsin, sest see pere, kus elasin, seal olid kõik minust nooremad ja ma ei teadnud, kuidas ma nendega suhtlen ja veel kartsin seda, et milline klass on ja kas ma saan tugiisikuga hästi läbi. Aga kõigest hoolimata olin õnnelik, et üldse osaleda sain, sest see kõik jäi nii hiliseks. 

Mulle meeldisid väga Tartu Mart Reiniku kooli õpetajad, kõik olid nii toredad ja vastutulelikud ja polnud väga kurjad õpilaste peale, kui nad lärmasid või liikusid klassi ja õhkkond oli palju vabam. Sealsed õpilased olid lärmakamad, aga samas nad ei olnud otseselt uue õpilase vastu, aga nädal aega oli väike aeg ja otseselt suurt suhtlust kõigiga polnud. Vahetuspere oli väga tore, käisime Tartus ringi ja käisime ka Botaanikaaias.

Mind üllatas see kooli puhul, et see õhkkond oli nii vaba võrreldes meie kooliga, õpetajad suhtusid õpilastesse teistmoodi. Mulle jääb kindlasti kogu vahetus meelde, otseselt ei oskagi midagi välja tuua, sest kogu see nädal oligi üks suur kogemus ja see jääb lihtsalt meelde, sest see oli väga tore.

Kindlasti soovitan ka teistel vahetuses osaleda, sest kui sa sooovid oma koolile vaheldust, siis see on just võimalus seda vaheldust saada. Kindlasti on see ka omamoodi kartustele vastu seismine ja sa saad nii palju julgemaks ja saad teada, mis tunne on olla täiesti võõras seltskonnas ja peres.

Sandra Grossberg

Õpin Harjumaal, Lagedi Kooli seitsmendas klassis ning õpilasvahetuse programmi käigus veetsin ühe nädala Raplas, Vesiroosi Gümnaasiumis. Soovisin osaleda just seetõttu, et näha, kuidas toimub õppetöö mujal, eriti minu koolist ligikaudu viis korda suuremas õppeasutuses. Meie koolist oli juba mitu õpilast õpilasvahetuses osalenud ja tänu nende positiivsusele ja julgustavale käitumisele tekkis ka minul selle vastu huvi.

Kuigi olen aastaid osalenud suviti erinevates laagrites, olin enne Raplasse sõitu ikkagi pabinas, sest ma ei teadnud, kuidas ma kohanen, milline on vahetuspere ja uus klass, kus on minu klassist poole rohkem õpilasi. Hiljem muidugi sain aru, et kogu muretsemine oli olnud asjata, sest nii vahetuspere kui ka klass võttis mind väga hästi vastu.  Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi ja Lagedi Kooli üks suurim erinevus on loomulikult õpilaste arv, kuid näiteks õppetöös saavad õpilased valida saksa ja vene keele vahel, meie koolis valikained puuduvad.

Rapla kool jättis mulle igati positiivne mulje. Soovitan õpilasvahetuse programmi kõikidele 7.-12.klasside õpilastele, sest kaotada ei ole midagi, küll aga võita – uusi elamusi-kogemusi ja sõpru.

Annabel Pops

Ma õpin Jüri Gümnaasiumis 7.b klassis. Otsustasin minna Valga Põhikooli, sest see asub minu elukohast kaugel ja tahtsin teada, kuidas käib igapäevane koolielu Eestimaa teises otsas. Programmis tahtsin osaleda, sest see tundus olevat väga lahe kogemus. Määravaks sai ka see, et minu sõbranna on samas programmis osalenud ja talle väga meeldis. Enne vahetusperioodi algust olin tõesti põnevil, ma ootasin esimest päeva väga. Esimene päev läkski hästi ja kogu ülejäänud vahetusperiood samuti. Mulle meeldis valitud kool. Klassikaaslased olid sõbralikud, õpetajad olid minu tulekust teadlikud ja olid ennast ette valmistanud. Elamine vahetusperes oli samuti väga tore. Vahetusperioodi aega jäi ka õppekäik RMK Pähni Looduskeskusesse, kus istutasime puid. Oma uute koolikaaslatega paraleelklassist ja sõbrannaga käisime ka kinos. Õpilasvahetus oli väga tore ja ma soovitan seda kindlasti kõikidele sõpradele. See on põnev kogemus ja tore vaheldus igapäevale.

Mariliina Maltsar

Kas Te olete kunagi mõelnud, mis oleks, kui Teile oleks antud teine võimalus? Teine võimalus selleks, et valida teine tee? Teha teine otsus? VeniVidiVici oli minu teine võimalus.

2015. aasta kevadel lõpetades Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi põhikooli, tegin sisseastumiskatsed Tallinna 32.keskkooli ning sain 10.D klassi teatrisuunda. Paraku aga ei lähe elus kõik alati nii nagu planeeritud, seega gümnaasiumipõlve alustasin siiski oma kodukoolis Ida-Virumaal.

Olles teadlik VeniVidiVici Õpilasvahetusprogrammist, millest kuulsin esmakordselt Entrumi programmi „Inkubatsioonisessioonidel“, otsustasin, et see väljakutse on justkui minule loodud ning ajapikku kandideerisin vahetusõpilaseks Tallinna 32.keskkooli.

Tallinnas mul vahetuperet ei olnud, elasin seal oma õe juures, kes õppeaasta algusest pealinna elama asus. Siiski ei vajunud minust mööda esimese koolipäeva eelne ärevus. Üritasin jääda realistlikuks ning jätta ootused kõrgele seadmata, et hiljem oma illusioonide idüllis mitte pettuda.

Tollel esmaspäeval liikusin esmakordselt kooli trammiga, jälgides peatusest koolini õpilaste voolu, kes liikusid mulle kaudselt tuttavas suunas ning juba olingi astumas sisse oma vahetuskooli.

Esimene päev, uued näod, uudishimu ja adrenaliin voolamas mööda sooni.

Huumorit pakkus tõdemus, et keegi aineõpetajatest ja klassikaaslastest otseselt ei olnudki kursis minu tulekuga, seega nii mõnigi kord püüdsin küsimärgiga pilke. See aga ei mõjutanud mind tugevalt, klassis leidus ka neid, kellega esimesest päevast tekkis side ning 10.D võttis mind vastu nagu mitme aasta eest kadunud õde – soojalt ja avasüli.

Terve esimese nädala vältel olin tutvumas millegi totaalselt uuega. Teistsugune mentaliteet, vabam koolikord, erinev lähenemine õppimisele, hommikused „pudruvahetunnid“, kooli traditsioonid, talendikas ja aktiivne koolipere – need ja paljud teised aspektid innustasid mind, laiendades mu silmaringi oma innovatiivsusega. Õppetööd hinnates pugesid eriti südamesse laialdased valikained, prantsuse keele tunnid, kus kuulsin esmakordselt selle keele ilu ja kooskõla, ning muusika ja näitlemiskunsti tunnid, mil klassikaaslased lasid valla oma isikupära ja andekuse.

Teist nädalat alustasin juba tuttavas koolis, OMA klassi seltsis. Siiski liigutas mind klassikaaslaste palve esineda koos nendega emakeelepäeva aktusel. Tundsin siis erilist ühtekuuluvust. Jätkuvalt olin vaimustuses igast veedetud päevast ning läbielanud vingeid juhtumeid, millest hiljem tekkisid jutud, mida edasi rääkida.

Ma jutustaks veel pikalt sellest, kui palju kogemusi sain, kui toredad asjad aset leidsid ning kui vaimustuses ma olen oma vahetusperioodist, sest vahetuskool muutus kalliks, tunniplaan hakkas meelde jääma ja neid võõraid nägusid, mida esimesel päeval nimedega kokku panna üritasin, on raske mitte igatseda.

Alatiseks jääb meelde ka toreda klassiõe lause: „Aga Diana, sa jäädki nüüd siia ju. Keegi ei taha sind vanasse kooli enam tagasi, sa oled meie klassiõde.“ Ning samuti pärast vahetusperioodi lõppu vahetuskooli külla tulles naljatava klassivenna ütlus: „Kas sa olid haige? Miks sa nii kaua koolis pole käinud?“

Tahaksin veelkord tänada Tallinna 32. Keskkooli selle fantastilise, unustamatu võimaluse eest. Kõik õpetajad, kooli- ja klassikaaslased! Te aitasite mul tulla, näha ja võita!

Kasutage ka Teie võimalusi, mis elus ette juhtuvad.

P.S. Jätsin nimesid mainimata, kuid iga lugeja, kes ennast ära tunneb – see on Sulle! ☺

Diana Drobot