fbpx

Author: VeniVidiVici

Ma õpin Lihula Gümnaasiumi 8. Klassis. Ma läksin Virtsu Põhikooli, kuna kaks aastat tagasi kui pidin valima, kuhu kooli edasi minna, olin kahevahel, kas Virtsu või Lihula. Ma valisin Lihula, aga natuke jäi ikka kripeldama, et mis oleks saanud, kui ma oleksin ikkagi Virtsu läinud. Ja nüüd sain ma aimu, mis moodi see oleks.

Huvi Virtsu koolis toimuva vastu ajendaski mind programmis osalema. Natuke hirmus oli ka, kuna see oli mulle uus keskond, aga samas ei jõudnud ära oodata, millal Virtsu kooli saaks juba minna. Virtsu koolimaja oli küll suur, aga mitte liiga suur, et võiks ära eksida, mis mulle meeldis.

Klassis, kus ma olin, olid õpilased väga lahedad, sõbralikud ja nad võtsid mu üsna kohe ka enda sekka. Kõik klassis olid toredad ja suured naljasõbrad, seega iga päev sai palju nalja. Õpetajad olid ka hästi sõbralikud ja rõõmsameelsed. Ma nägin ka oma algklasside õpetajaid, kes olid üllatunud mind seal nähes, aga samas uurisid, kuidas mul Lihulas läheb.

Klassikaaslastega ma mängisin paar korda peale kooli koolimajas piljardit, kui bussini oli veel aega, kahjuks oli enamasti, peale tunde kiire bussi peale, aga see-eest olid need paar korda, kui oli rohkem aega, väga naljakad ja lõbusad. Eriti meeldiv oli tundides olev vaikus, sest Lihulas on klassis 22 õpilast ja vaikust on raske saavutada, aga seal oli klassis koos minuga 8 õpilast ning vaikus oli tavaline. Nii hea oli tunnis olla ja õpetajat kuulata. Tore oli ka see, et klassikaaslased märkasid mind ja küsisid minu arvamust, Lihulas seda kahjuks ei tehta eriti.

Mina soovitan küll kõigil VeniVidiVici programmis osaleda, sest sealt saab uusi toredaid sõpru, enesekindlust ja kindlasti ka kogemuse, mida ei unusta niipea.

 


Astrid Põhako
Lihula Gümnaasium

Elasin Narvas 2 nädalat vahetusõpilasena.

Ise olin muidu õpilasvahetuse suhtes väga kahtlev, kuid vanemad ikkagi suutsid mind lõpuni veenda, et see tasub end ära. Põhiliselt kartsin, et viletsa vene keele oskuse tõttu ma ei suuda sõpru leida ning jään klassis üksikuks. Samuti kartsin, et perele on liiga kannatustnõudev minuga elada, kui ma ei saa nendega vabalt suhelda. Olin küll vene keelt peaaegu 5 aastat õppinud, kuid siiski tundsin et ma ei mäleta õpitust kuigi paljut ning teadsin, et ma polnud kuigi hea õpilane.

Esimestel päevadel oligi nii, et ma ei saanud vene keeles suhtlemisega hakkama. Õnneks olid kaaslased kannatlikud ning saime ka vajadusel kuidagimoodi eesti keelt rääkides läbi. Iga päevaga muutusin küll paremaks, kuna motivatsioon õppida oli suur. Suutsin juba esimesel nädalal mõndade klassikaaslastega siiski sõbruneda. See oli mulle suureks üllatuseks.

Ootasin, et Narvas jääb vaba aega liialt palju ning et ma ei suuda seda ära sisustada, kuid kõik läks hoopis vastupidi. Sain käia judotrennis ja ka jõusaalis ning sain päris mitmel korral klassikaaslastega peale kooli kokku. Mulle väga meeldis, et teisel nädalal tahtsid mu klassikaaslased minuga kokku saada, et mulle Narva linna näidata. Ka pere oli kannatlik ning kodus sain iga hetk tahtmise korral vene keele kohta küsimusi esitada ning nad aitasid mind hea meelega. Ka peres elava pojaga sain hästi läbi ning käisime mitmel korral koos jalgpalli mängimas

Kokkuvõttes sain nii pere kui ka koolikaaslastega ootamatult hästi läbi ning õppisin vene keele kohta justkui mitme aasta jagu materjali 2 nädalaga. Alguses võib see küll tunduda kui riskantne ettevõtmine, kuid tegelikult on see kindlasti kasulik ning tasub end ära. Julgustan ka teisi noori õpilasvahetusprogrammis osalema!


Joonatan Ristimäe
Hugo Treffneri Gümnaasiumist

Olen Orava Koolis õppiv 8. klassi õpilane Kairiin Koddala. Minu väikeses maakoolis õpib vaid 48 õpilast ning seetõttu on suured, mitmesaja õpilasega koolid, minus alati huvi tekitanud. Nii ma sattusin läbi VeniVidiVici Õpilasvahetusprogrammi umbes 700 õpilaselisse Viljandi Jakobsoni Kooli.

Uus kool oli muidugi ärevust tekitav, aga seda ainult heas mõttes. Hommikul bussis istudes suutsin peas kõik stsenaariumid läbi mõelda, aga peale kooli sisse astumist ning meeldiva vastuvõtu osaliseks saamist teadsin, et järgnevad 2 nädalat tulevad meeldivad.

Suure ja väikese kooli erinevusi oli korraga tunda. Koolimaja oli suur ning orienteerumine oli alguses keerukas. Suurtes klassides ei saanud õpetajad õpilastega nii individuaalselt tegeleda kui minu väikeses maakoolis. Koolis oli kahes klassis sama palju õpilasi kui minu koolis kokku, seega õpilasi oli palju ja ka lärm selle võrra suurem. Arvasin algul, et sellega kohaneda on mul raske, kuid juhtus hoopis vastupidi. Klass võttis mind hästi vastu ning õpetajad oli meeldivad ja oskasid enda ainet hästi selgeks teha.

Alguses tundus mulle 2 nädalat üsnagi pikk periood, aga aeg lendas linnutiivul. Toredate sõprade ja klassikaaslaste ning üleüldises meeldivas õhkkonnas, mis koolis oli, sai koolipäev ruttu läbi. Vaba aja veetsin uute sõpradega või kaunist Viljandi linna avastades.

Õpilasvahetus on üks vahva kogemus ning ma soovitan seda kõigile. Tulin Viljandist tagasi ühe suure kogemuse võrra rikkamalt. Lõin uusi tutvusi ning sõpru, kellega loodan, et jään edaspidi suhtlema. Arenesin iseendana ning õppisin uusi sotsiaalseid oskusi, arendasin enda isikuomadusi.

Aitäh Viljandi Jakobsoni Koolile ja mu vahvale 8.d klassile. Muidugi tänan ma VeniVidiVicit.

— — —
Kairiin Koddala
Orava Kool

Olen Rapla Gümnaasiumi 10 klassi (Tertia 3) õpilane Liis Kruuv ja käisin Nõo Reaalgümnaasiumis. See oli kokku juba mu kolmas vahetus, varem olen käinud Kehra Gümnaasiumis ja Lüllemäe Põhikoolis. Nõos olin ma 65A klassis, mis on juhtumisis IT-klass.

Algselt oleks ma soovinud minna hoopis, kas loodus või reaalklassi, aga IT- klassi sattumine oli lõppkokkuvõteks parem, sest programmeerimisega polnud ma varem kokku puutunud ja nüüd olen ma avastanud oskuse, mida endas arendada. Nõo Reaalgümnaasiumi ma valisin sellepärast, et teada saada, mis tase on reaalkoolis ja saada uusi tutvusi Tartu kandis.

Ma kartsin tohutult IT-klassi minekut, sest polnud sellega varem kokku puutunud. Kartsin ka ühikaelu, sest ma polnud varem selleski olukorras olnud. Kõik laabus aga väga hästi. Pühapäeva õhtul, kui ma kohale jõudsin, võeti mind soojalt vastu ja mu boksikaaslane Laura aitas mul hästi sisse elada uude ellu. Klass võttis mind koheselt omaks ja mul pole varem nii head kogemust jäänud ühestki vahetusest.

Uute ühika sõpradega käisime Tartus kinos ja söömas. mulle väga meeldis see, kuidas suhteliselt suures koolis enamus teadsid kõiki ja kuidas erinevad vanuseastmed üksteisega läbi käisid. Arvan, et selle põhjuseks on ühikas, sest koolis on umbes 280 õpilast ja 235 neist elavad ühikas. Reedel käisime pundiga Tartu Raekoja platsil kliimastreigil #FridaysForFuture, mis oli mulle samuti uus kogemus.

Tahaksin tänada Laurat, Marleeni, Laasi, Lisettet, Braitu, Tarvit, Mariettet ja kõiki teisi kellega ma kohtusin. Soovitan kõigil minna vahetusse, sest ma arvan, et see on vähemalt minu kooliaasta tipphetk olnud.

 

 

— — —

Liis Kruuv
Rapla Gümnaasium

Minu nimi on Mari-Liis Prunt ning õpin Saku Gümnaasiumis. VeniVidiVici
raames käisin veebruari alguses Rakvere Gümnaasiumis. Valisin selle kooli, sest mul oli olemas Rakveres majutus ning teadsin ka ühte õpilast sellest koolist.

Programmis osalesin sellepärast, et saada uusi tutvusi kohast, kus ma ise tihti käin. Samuti oli ka üheks põhjuseks välismaale vahetusõpilaseks mittesaamine, seega otsustasin vahetusprogrammi läbida Eestis.

Enne vahetuskooli minekut olin väga elevil ning ootasin vahetust suure rõõmuga. Vahel tuli ka hirm peale ning mõtted, kas ikka saan hakkama või kas minuga üldse suheldakse. Rakvere Gümnaasiumi jõudes võeti mind väga hästi vastu. Kõik õpilased olid väga sõbralikud ning lahked. Kohe aidati mind klasside näitamisega ning viidi kurssi nende ainetundide materjalidega. Mul tekkis väike grupp, kellega suhtlesin veidi rohkem kui teistega.

Ka õpetajad olid väga toredad. Nad küsisid palju mu enda kooli kohta ning üks tund läkski selle peale, et minult küsida küsimusi. Ka kool ise meeldis mulle väga. See oli ilus, vana ning heledates toonides.

Vahetusest jäi meelde see, et neil toimus filmifestival. Paljud õpilased olid
sellega kaasatud ja see oli väga lahe, et nii paljud festivaliga tegelesid. Ainete poolelt jäi meelde see, et nendel oli psühholoogia tund, mis oli üks mu lemmikuid, kuna olen sellest väga huvitatud.

Koolis üllatas mind kõige rohkem see, kui palju oli rõhku pandud inglise keele. Neil oli 4 erinevat keelerühma. Üllatas ka see, et neil oli väga huvitav tund nimega tõlkimine, kus tõlgiti erinevaid tekste.

Kindlasti soovitan vahetust kõigile õpilstele, sest see annab väga palju uusi
kogemusi. Kindlasti saab ka uusi tutvusi ja julgust suhelda võõraste inimestega.
——
Mari-Liis Prunt
Saku Gümnaasium

Olen Rapla Gümnaasiumi kümnenda klassi õpilane. Õpilasvahetusele mõtlesin kuskil kuuendast klassist peale, kuna olen tohutult sotsiaalne ja uutele kogemustele avatud. Kuigi õpilasvahetusse minekuks ei olnud mul kunagi otseselt julgust, et end lihtsalt kokku võtta ja see ära teha.

Üheksandas klassis ma korra proovisin, aga siis poole pealt jätsin asjad poolikuks. Käies kuskil kuu aega gümnaasiumis sain aru, et ma siiski tahan minna vahetusse. Kuna meie koolis õppesuundi pole, siis teadsin kohe, mis kooli ma minna tahan. Võtsin end kokku, läksin õppealajuhataja kabinetti ja teatasin suurelt, et mina tahan minna vahetusse.

Kuna meie kool sai valmis alles 2018 aasta suvel ja avati 2018 aasta sügisel, siis meie koolil polnud Veni Vidi Viciga lepingut ega kooli juhtkond polnud isegi mõelnud sellele variandile. Jooksin terve nädal mööda kooli juhtkonda, vestlesin vast kõigiga, alates õppealajuhatajast ja lõpetades õppenõustajaga. Siis hakkas juhtkond seda varianti arutama ja lõpliku vastuse sain kuu aega hiljem. Jah, leping on sõlmitud! Lõpuosas võlgnen tänu direktorile, kes sellega oli valmis kiiresti tegelema.

Teadsin algusest peale, kuhu kooli ma minna tahan. 32. keskkool – minu esimene ja ainus valik. Kuna olen tohutult aktiivne õpilane nii koolis kui ka väljaspool ning mul oli endal olemas öömaja, siis sain juba varsti vastuse koolilt: nad on nõus mind vahetusse võtma! Suunaks valisin teater-humanitaar ja läksin teatriklassi poolele. Teadsin, kui ettevõtlik ja tore nende klass on ja kuna õpin ise teatrikoolis, siis tundus olevat see hea võimalus. 


Teater-humanitaar olid enamustes tundides koos, suunatunnid olid eraldi, aga neid ei olnud ülemäära palju. Esimeses päeval oli mu sealne klassiõde küpsetanud kõigile omanimelise piparkoogi, kuna ei oldud üksteist peale vaheaega ju pikalt nähtud. Minu suurimaks üllatuseks, minunimeline piparkook oli ka karbis sees!

Klass oli tohutult kokkuhoidev ja mul polnud kordagi tunnet nagu ma oleks võõras kohas. Oma esimese päeva hirmust sain suhteliselt kohe üle ja päeva lõpuks olin juba nii palju uusi sõpru saanud. Ma olin nii armsas ja toredas klassis, et mul tekkis juba enda klassi vastu igatsus. Ma isegi poleks uskunud, et nädal aega eemal olles selline asi võimalik on. Nende klassil oli traditsioon küpsetada kooki iga kord kui kellelgi on sünnipäev. Neil olid isegi nimelised särgid.

Muudest toredast hetkedest nii palju, et kuulsin peale vahetust ühelt tüdrukult, et kõndisin koolis nagu rõõmupall ringi. Vot selliseid ilusaid emotsioone võibki selline õpilasvahetus tekitada. Sajaga soovitan kõigil ära proovida. Minu süda on igatahes sellest kogemusest täis vaid rõõmu. 
——-
Dominika Pankova
Rapla Gümnaasium

Olen Viljandi Paalalinna Kooli 9.a klassi õpilane, kes tänu VeniVidiVici Õpilasvahetuse programmile nädalaks ajaks Holstre Kooli sattus. 

Kõige suurem erinevus Paalalinna ja Holstre kooli vahel on õpilaste arv. Holstres on 50-60 õpilast, Paalalinnas on juba mina klassis ainuüksi 23 õpilast. Minu klassis on kaks inglise keele gruppi ja kolm B-keele gruppi. 

Kuna kool on väike ja kõik teavad kõiki, siis esmaspäeval kooli tulles langes kõigi pilk minule. Oma klassis ma kahjuks suhtlen ainult Melanyga, teiste jaoks olen võõras, aga mind ei ignoreerita. 

Väga huvitav on veel see, et nädalas on üks joonestamise ja käsitöö tund. Minu koolis on neid nädalas kaks ja teisel poolaastal pole neid üldse. Teistsugune on ka see, et poiste ja tüdrukute kehalise kasvatuse tunnid on eri päevadel ja 6.-9.klassidel koos. Lisaks meeldis mulle ka koolisöök, sest kokad teevad ise kohapeal süüa – minu kodukoolis tellitakse toitu sisse. 

Muidugi on ka kool ise väga plus ja õpetajad on toredad. Sain selles nädalal nii keemia kui ka füüsika, mis muidu on minu jaoks võõrad teemad, selgeks. 

Soovitan kõigil huvilistel VeniVidiVici Õpilasvahetuse programmiga osaleda teise kooli õpingutel nädal, kaks või isegi kuu. 
——
Margery-Meribel Grünthal
Viljandi Paalalinna Kool

Mina õpin Jüri Gümnaasiumi 9. a klassis. Olin vahetusõpilaseks Raasiku Põhikoolis 21.01-25.01.2019. Valisin selle kooli just sellepärast, et ma  ise õpin suures koolis, kus käib 1206 õpilast. Ma teadsin, et Raasiku koolis on ligi 200 õpilast. Arvasin ja lootsin, et seal koolis on vaiksem õpikeskkond – oli ka.

Meile käidi VeniVidiVici programmist rääkimas esmaabilaagris ühel õhtul.  Seejärel siis ma tegin sõpradele nalja, et mis te arvate, kui ma tuleks nädalaks teie kooli. Sõbrad olid väga üllatunud kui ma neile sellest rääkisin. Pärast sai selle mõttega veel mängitud ja kui see muutus tõsiseks, siis rääkisin ka kodus vanematega. Esialgu mõtlesin minna kaheks nädalaks, kuid emaga arutades ja arvestades lõpukassi sai otsustatud üks nädal.

Mu sees võtsid võimust vaid positiivsed tunded, sest ma teadsin, et seal on kõik mu sõbrad,  midagi halba ei saa juhtuda ja kõik saab minna paremaks.

Nii oligi, mulle väga meeldis Raasiku koolis! Klassikaaslased olid mu vastu väga sõbralikud ja vastutulelikud. Õpetajatega sain ma väga hästi läbi. Kohe kui ma esimesse tundi astusin siis, need, kes mind ei tundnud, küsisid kohe mu käest,  mis koolist ma tulen jne ning hakkasid kohe suhtlema.

Poistiivsena sellest koolist  jäi mulle meelde see, et kooli peal on mängud mida lapsed ja noored mängivad. Tundides ja õppimises meeldis see, et õpetajad lasevad nii vene – kui  inglise keeles väljendeid pähe õppida, jutustada ja dialooge lugeda. Pooltel õppeainetel olid meie kooliga samad õpikud ja töövihikud,Suzuki Fairings, mis oli mulle meeldiv üllatus. Kaks õpetajat olid ka samad, see tähendab, et töötavad ka Jüri koolis. Õpetajatel oli ka suur üllatus mind näha teises koolis. Väga  meeldis, kuidas direktor annab ühiskonnaõpetust. Ta tegi ühes tunni rühmatööd, kus me pidime poolt- ja vastuväiteid leidma ja see oli huvitav ja teistsugune kui mu päriskoolis. See mulle väga meeldis.

Jah ma soovitan oma sõpradel ja teistel noortel programmis osaleda, sest see on nii tore vaheldus näha kuidas toimuvad asjad teises koolis.  Kuidas seal õpetatakse, mida tehakse vahetunnis, milline on koolisöök jne. Selle nädalaga muutud palju julgemaks, sest sa suhtled võõraste õpetajatega, keda sa pole kunagi ennem näinud,yamaha fairings, samuti teiste eakaaslastega ja ka koolitee on hoopis teine.
—–
Marin Möllits
Jüri Gümnaasium

Olime sõbraga vahetusõpilased 14.-18. jaanuaril Otepää Gümnaasiumis. Oleme väga rahul selle võimalusega, mis meile anti – olla vahetusõpilased Talvepealinnas, Otepääl. Saime sel nädalal väga palju uusi kogemusi nii suhtlemisel kui ka teistsuguse keskkonnaga kohanemisel. Meie klassikaaslased ja klassijuhata olid väga sõbralikud ja vastutulelikud uues koolis õppimisel.

Suuri erinevusi ei olnud meie kooli ja Otepää Gümnaasiumi vahel, küll aga meeldis meile nende koolisüsteem, kus oli 55-minutiline söögivahetund, mille jooksul sai ennast piisavalt välja puhata, söömas käia ja oli võimalus ka hindeid parandada, kellel oli vaja. Kehalise kasvatuse tunnis saime käia Tehvandi suusamaratoni rajal suusatamas ja see oli vägev kogemus, kuna Räpina kandis puudub selline maastik ja veel sellised võimalused suusatamiseks.

Klassis toimus aktiivne õppimine ning kõik töötasid ilusti kaasa. Õpetajad olid õpetamisel tundega asja juures ja lihtne oli teemadest aru saada. Klassikaaslased olid väga sõbralikud ja lahked, paljudega saime ka headeks sõpradeks. Vahetusperekond oli väga meeldiv ja tore. Nad olid väga lahked ja jutukad ning võtsid meid vastu nagu omi lapsi.

Kõik oli väga tore, see avardas väga palju minu silmaringi ja heameelega läheksin kunagi tagasi või siis kuhugi teise kooli vahetusõpilaseks.

—————
Taimar Treier ja Oskar Johannes Laht
Räpina Ühisgümnaasium

Olin vahetusõpilane 14.-18. jaanuar Viimsi koolis. Olen väga rahul selle võimalusega, mis mulle anti – olla vahetusõpilane Viimsi koolis.

Sain sel nädalal väga palju uusi kogemusi nii suhtlemisel kui ka teistsuguse keskkonnaga kohanemisel. Minu klassikaaslased ja klassijuhata olid väga sõbralikud ja vastutulelikud, sain ka mõned uued sõbrad. Viimsi koolis oli palju sarnast meie koolile, kuid oli ka väga palju erinevusi. Tore oli see, et seal olid valdavalt noored õpetajad, kes õpetasid lapsi huvitavalt ja palju kaasaaegsemalt kui vanemad õpetajad.

Erinevus minu kooliga oli  see, et telefonid olid tundides lubatud. Noored õpetajad tulid tundides klassis vaikuse hoidmisega hästi toime ja kui keegi ei allunud, siis pidi ta minema tunnirahu klassi, mis on väga hea lahendus rahulikuks õppetööks.

Kõik oli väga tore, see avardas väga palju minu silmaringi ja heameelega läheksin kunagi tagasi või siis kuhugi teisse kooli vahetusõpilaseks.

—————
Sandra Karma
Viljandi Kesklinna Kool

healthrpose