november 2018

Nüüd lõppesid minu 4 nädalat vahetusõpilasena. Vastu mind võttis üks väike
vahva kool Orissaare Gümnaasium. Tänu nendele  minu eesti keele oskus
väga suurenes, kogu aeg olen sõbralikus atmosfääris keele õppinud. Oli mul
hirm, et tuleb suur raskus, aga klassikaaslaste abiga sain kiiresti süsteemi sisse.

Elasin mina meeldivas gümnaasiumi õpilashotellis, mis on koolist kahekümne
meetri kaugusel, ja elasin koos üheksanda klassi õpilasega. Olen tänulik, et polnud
temaga igav. Väga positiivselt jäi meelde ka spordihoone, tema treener ja
osalejaid, sest mängisin seal korvpalli 4 korda nädalas.

Arvan, et see programm tõi mulle palju kasu ja võib tuua ka kõigile teistele, kelle eesmärk on vabas
vormis eesti keeles rääkida.

 


Aleksei Ganyukov

 

Lugu on avaldatud muutmata kujul. 

Olen Roosmari Pihlak Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi 10. klassist ning osalesin perioodil 15.10-19.10.2018 õpilasvahetuses Saaremaa Ühisgümnaasiumis.

Kooliaasta algul rääkis mu klassiõde mulle VeniVidiVici programmist ning pakkus välja, et võiksime selle aasta jooksul koos kuhugi vahetusnädalale minna. Valituks osutuks SÜG seetõttu, et ta oli 7. klassis juba selles koolis vahetuses osalenud ning tal oli olnud hea kogemus; samuti elab ta vanaema Kuressaares ning meil oleks mugav tema juures majutuda. Mina olen alati olnud huvitatud taolistest programmidest ning õpilasvahetustest, seega olin koheselt kindel, et tahaksin osaleda.

Enne vahetuse algust olin loomulikult ootusärevil ja põnevil. Valisime vahetusperioodiks täpselt viimase nädala enne vaheaja algust, et oleks aega vaheajal oma koolis õpitu järele võtta. Enne vahetust selgus, et paljud õpetajad otsustasid teha kontrolltöid täpselt sel nädalal, mil me ära olime – mõte kõigist neist järeltöödest hirmutas meid pisut. Õnneks saime aga osade õpetajatega kokkuleppele ning tegime mõned tööd ette ära või saime neid Saaremaale kaasa võtta.

Õppisime vahetusnädalal 10.a klassis ehk humanitaarsuunal. Loomulikult oli meie klassil ka sel ajal mõningaid kontrolltöid ja hindelisi ülesandeid. Tegime peaaegu kõik kontrolltööd kaasa, isegi kui me polnud nendeks õppinud, ning nende eest hindeid me ei saanud. Kuid kui olime näiteks keemia või vene keele töölehe eest saanud viie, siis need lasime hinnetelehele kirja panna 🙂

Meie klass oli väga tore – kõik olid väga sõbralikud, lõbusad ja abivalmid, tutvustasid meile oma kooli ja koolielu. Ka õpetajad olid head, arvestasid meiega ja vajadusel alati abistasid. SÜGis olid meil tunniplaanis mõned sellised tunnid, mida mul enda koolis veel pole, näiteks kõne ja väitlus ning kunstiajalugu. Kõne ja väitluse õpetaja oli küll range, aga juba üksainus tund oli minu jaoks väga kasulik – õppisin palju uut.

Reede õhtul avanes meil võimalus minna vaatama SÜGi kuulsat kabaree-etendust. Olin sellest juba varem kuulnud ja ütlesin oma sõbrannale, et me lihtsalt peame sinna minema. Etendus ületas mu ootusi, see oli naljakas, põnev, loominguline ning kindlasti imetlusväärne. See on nii tore traditsioon, tahaksin isegi selles osaleda. Etendus oli väga meeldejääv lõpetus meie vahetusnädalale ning soovitan kõigil, kel võimalik, seda vaatama minna.

Vabal ajal tutvusime linnaga, külastasime spaad, käisime väljas söömas, veetsime klassikaaslastega aega jms. Kuressaare on ilus ja rahulik ning sai mulle juba nädalaga koduseks, saarlased on kõik nii sõbralikud ja armsad – tunnen neist juba puudust.

Soovitan kindlasti kõigil vahetusprogrammides osaleda. Kõik oli hästi korraldatud, saime enne vahetusse minekut kooli, klassi jms kohta kasulikku infot ning meile oli määratud ka koolis tugiisikud. See on kogemus, mis arendas mind ja võimaldas tutvuda uue koolikeskkonna ja uute inimestega. Kindlasti tahaksin tulevikus veel kuhugi vahetusõpilaseks minna.

 

Roosmari Pihlak

Ma õpin väikeses maakoolis, Aegviidus. Minu klassis on 10 õpilast. Ma läksin uude kooli, Tallinna 32.Keskkooli, kus oli pea 30 õpilast. Selle kooli valisin ma just sellepärast, et mu vend käib seal. Samuti on see ju ka Aasta Kool 2018 ning ma olen selle kooli kohta kuulnud palju-palju head. Mind huvitas ka see, et kuidas toimub õppimine suures linnakoolis.

Enne uude kooli minekut oli närv sees, muretsesin pea iga väikse asja pärast, kuigi teadsin, et sellest tuleb lahe aeg. Esmaspäeval ärgates oli tuju suhteliselt hea, kuid kartus oli ikkagi sees. Juba kooli uksel ootasid mind kaks toredat 8.klassi tüdrukut, kes olid minu mentoriteks. Tunnid kulgesid üsna hästi ning ma sain klassikaaslastega suhtelist ruttu tuttavaks. Teisel päeval kooli minnes oli mul juba tunne väga hea. Mured, mis esimesel päeval tundusid hiiglamasuured, polnud mul enam üldse mõtteski. Juba teisel päeval oli füüsikas ning geograafias tunnikontroll. Kuna aga meie koolis antud ainetes on teised teemad, siis ma tegin kõiki töid kaasa, aga mitte midagi ma ei osanud. Hästi tore oli kehalise kasvatuse tund.

Kõik koolipäevad uues koolis läksid väga ruttu, kuna tunnid olid väga huvitavad. Õpetajad olid samuti väga hea huumoriga ning hästi vabad. Neljapäeva õhtul toimus seal nende kooli filmigala Indielint 2018. Ka mina osalesin seal oma lühifilmiga. See oli väga lahe sündmus. Ilmselt see filmifestival oligi mu vahetusperioodi kõige parem hetk. Reedel oli minu viimane päev seal koolis. Mul oli väga kurb lahkuda. Kui ma muidu hommikuti ärgates mõtlen ikkagi vahel, et ah ei viitsi minna kooli, siis uues koolis ei tekkinud mul seda mõtet mitte kordagi. Igat koolipäeva ootasin ma väga suure huvi ning rõõmuga.

Õpetajad tegid tunnid väga huvitavaks. Mulle meeldis mu klass väga. Nad olid hästi kokkuhoidvad. Samuti oli neil nii lahe klassijuhataja. Mõnikord käisime ka peale kooli klassikaaslastega õues, Mustamäed avastamas. Mina kui maakas käin tihti Aegviidus peale kooli sõpradega hängimas. Linnas hängimas käia oli jällegi omaette kogemus. Mind üllatas uue kooli puhul see, kui vabad nad võivad tunnis olla. Ei ole seatud mingeid rangeid piiranguid, kuidas peab tunnis käituma, vaid kõik ongi vabad.

Ma tahtsin osaleda VeniVidiVici programmis just sellepärast, et ma lugesin teiste kogemusi seoses vahetusõpilaseks minekuga ning neid lugedes tekkis mul kohe mõte, et ma tahan ka proovida. Mõeldud-tehtud! Mina olen igati rahul, olen õnnelik, et sain nii ägeda kogemuse osaliseks. Kindlasti lähen veel mitmeid kordi sinna kooli neile külla, sest lühikese ajaga said kõik mulle väga kalliks!

Ma arvan, et iga õpilane peaks minema kuskile kooli vahetusõpilaseks, et teada saada, kuidas õpitakse ka teistes kohtades, sest mina veendusin selles, et õppimine toimub igal pool erinevalt. Aga erinevus rikastabki!

Raili Stina Reidla