oktoober 2017

Olen Pärnu Ülejõe Põhikooli 8.b klassi õpilane Maarja. Vahetusõpilasena õppisin nädal aega Koeru Keskkoolis. Valikut tehes valisin justnimelt selle kooli, kuna mul oli kindel soov Koeru sõpru saada ja see paistis imelise võimalusena. Mu vanavanemad elavad Koerus ja ma külastan neid päris tihti. Kõik vaheajad veedan koos nendega. Oleks ju tore vaheaegadel ka koos mõne endavanusega olla, kes pärit samast paigast.

Esimest korda, kui koolis õpilasvahetusest kuulsin, olin kohe kindel, et tahan osaleda. Alguses olid mõtted lausa välismaa poole, kuid vanematega arutades otsustasime, et alustuseks võiks siiski Eestisse proovida.
Kõik paberite ajamine ja lepingud läksid väga kiiresti, seega oleksin saanud juba oktoobri esimesel nädalal vahetusse minna. Vahetusnädal oli siiski hoopis 16.10-20.10. Otsustasin selle nädala kasuks, sest õpetajaga meili teel suheldes selgus, et neil on sellel nädalal klassireis Soome plaanitud. Klassireis kõlab nagu hea võimalus veelgi lähedasemaks saada.
Algul ei olnudki ma väga närvis ega ärevil. Kui aga reede õhtul kodus kotte pakkisin, tuli suur närv sisse. Mis ikkagi juhtuma hakkab? Mida ma korraldan? Kas on mul sellist asja ikka vaja? Järgmisel päeval sain kokku oma tugiõpilase Lauraga, kes rääkis mulle veidi koolist. Ta tundus kohe väga toredana ning teadsin, et teda saan ma usaldada. Sellega kadusid ka kõik mu hirmud.

Esimene päev koolis oli kohe hoopis teistsugusem kui mu enda koolis. Tunnid algasid hiljem, seega sain ka kauem magada. Pärnus viis isa mind tavaliselt hommikuti autoga kooli, siin aga pidin ma jalgsi minema. Oleme ausad, mul ei olnud selle vastu tegelikult mitte midagi. Hommikul ootas mind koolis Laura, kes näitas mulle, kus klassid asuvad. Sain kokku ka klassijuhatajaga, kellega olin varem juba kohtunud.

Kogu aeg möödus Koerus kuidagi palju kiiremini. Kõik tunnid ja vahetunnid ja koolipäevgi sai nagu kiiremini läbi.
Mõned asjad panid mind väga imestama. Näiteks see, et õpilased  olid vahetuskoolis palju rahulikumad. Muidugi mu enda koduklass on üks selline rahutu klass ka, aga ikkagi… Tundide ajal ei oldud telefonides. See oli selline meeldiv üllatus. Minu koolis veedavad enamik õpilastest tunnid telefonide kasutades. Koeru koolis mulle meeldis ka see, et seal lõpetab tunni kell. Mu enda koolis hakkavad õpilased 5 minutit enne tunni lõppu asju kotti toppima ja on ka üldiselt rahutud, siis siin olid kõik väga rahulikud kuni tunni lõpuni.

Kolmapäeval toimus meil klassireis Soome. Kooli ees pidime olema juba päris vara hommikul, väljasõit oli  kell 5. Tallinna sõites kuulasime terve aja muusikat ning laulsime kaasa. Laeval olemisest midagi väga ei mäleta. Olen merehaige, seega magasin kogu tee. Soomes oli meil linnaekskursioon, mille jooksul külastasime kaht kirikut ja Sibeliuse mälestusmärki. Pärast seda läksime Fazerisse, kus oli meil võimalus tutvuda Fazeri šokolaadi sünnilooga, Fazeri ajalooga ning hiljem nii palju komme süüa, kui vaid suutsime. Pärast Fazerit külastasime ka rahamuuseumi ning hiljem oli meil mitu tundi vaba aega. Liikusime ringi väikestes gruppides, saime osta asju, käia söömas, teha ja vaadata, mida soovisime. Õhtul oli jälle laevale ning tagasi Eesti. Terve kodutee taaskord kuulasime muusikat ja laulsime.

See nädal oli minu jaoks imeline. Soovitan õpilasvahetust kõigile!

Maarja Kahre

Olin vahetusõpilane Roccal al Mare koolis oktoobri esimesel nädalal. Mina olen pärit väikesest maakoolist, kus klassis on viis õpilast. Esimesel päeval ootas mind klassijuhataja koos ühe õpilasega. Mulle tutvustati koolimaja, see oli harjumatult suur ja ilus.

Koolimaja asus mere ääres ,ilusa vaatega. Klassis olid väga sõbralikud õpilased, kes kohe mind omaks võtsid. Selles klassis oli umbes kakskümmend õpilast. Koolis kanti koolivormi. Õpikud ja töövihikud olid teistsugused kui minu koolis. Vahetundides ei olnud palju õpilasi, kes telefonis või muus nutiseadmes olid, vaid kordasid üle õpinguid järgnevaks tunniks.

Minu jaoks oli üllatav, et bioloogiat anti inglise keeles, meie koolis see nii ei ole. Üks kehalise kasvatuse tund toimus männimetsas, kus me saime teha põnevaid harjutusi. Õpilased olid ise viisakama sõnavaraga kui minu koolis. Sellesse nädalasse jäi ka õpetajate, päev mis oli ülitore ning sai palju nalja. Õpetajad korraldasid meile toredaid kaasaegseid mänge. Kui ma küsisin, et kas ma võin teha ka pilti, siis selles koolis on reegel, et keegi ei või pildile jääda.

Minu nädal möödus väga kiiresti ja oli natuke kahju, et läbi sai. Ma soovitaks ka teistele seda kooli, kes tahaksid olla Tallinnas vahetusõpilased.

Fred Hagala

Kõik sai alguse 2016.a karjäärimessil “Lingid tulevikku”, mis toimus Paide Kultuurikeskuses. Tutvusin seal erinevate koolidega ja mind kutsuti mängima ühte VeniVidiVici õpilasvahetuse mängu. Auhinnaks oli tasuta õpilasvahetus. Nii sealt see kõik alguse saigi.

Ütlen ausalt, et ma ei teadnud varem VeniVidiVici Õpilasvahetusest mitte midagi. Umbes kaks aastat tagasi mul mõlkusid mõtted, et võiks kuhugi vahetusõpilaseks minna, kuid sel hetkel see sinna paika jäigi. Kui selgus, et olen võitnud tasuta õpilasvahetuse, siis hüppasin rõõmust lakke, sest ma ei suutnud uskuda, et see võitja olen mina.
Olen Järvamaa tüdruk, käin 12. klassis Paide Ühisgümnaasiumis, minu kool asub Eestimaa südames. Valisin õpilasvahetuse perioodiks 08.10-13.10, võib olla sellepärast, et varsti on tulemas vaheaeg ning koolitöid pole nii palju. Kui olin noorem, käisin ma perega põhimõtteliselt terve Eestimaa läbi, kuid ainuke koht, kus ma käinud polnud, oli Valga. See saigi otsustavaks – otsustasin Valga Gümnaasiumi kasuks.

Soovisin õpilasvahetuses ka seepärast osaleda, sest tahtsin midagi uut ja huvitavat proovida, minna oma kodukohast eemale minemine võimaldas seda. Kui ma Valka kohale jõudsin, majutati mind Valga Kutseõppekeskuse ühiselamusse. Elasin üksinda toas ning seal oli üsna igav, polnud kellegagi rääkida. Mõne hetke pärast leidsin õnneks ühe toreda tüdruku ühiselamust, kellega sai esimesi muljeid jagada. Tegelikult mu mõtted olid üldiselt ainult selle ümber, kuhu ma sattunud olen ja mis edasi saab…

Enne tundide algust kooli õppejuht Triinu Ugur tutvustas mulle kooli ja lisas, et pole vaja muretseda. Järgmiseks hetkeks oli mu kooli giidiks 11.klassi õpilane Helena Aavistu, kes on ka ise mitmeid kordi osalenud õpilasvahetuses. Sain temaga kohe jutule ja meie jutuajamise käigus ta mainis, kui hea on temal selle üle, et mina kui vahetusõpilane, otsustasin oma kodukohast ikkagi suhteliselt kaugele minna. Koolis ringkäiku tehes, nägin ma ka ilusat kooli maketti. See on väikselt sama ilus nagu elusuuruses!

Minu uueks klassijuhataks sai 7. oktoobril Pärnus Aasta Klassijuhataja tiitli saanud õpetaja Hille-Made Varuli, kes on ühtlasi ka minu matemaatikaõpetaja. Võib olla minu jaoks oli harjumatu see, et kui minu koolis on üks tund 45 minutit, siis Valgas kestis tund 75 minutit. Kestvus oli küll erinev, kuid Valga tunnid olid sisukad ning mõnusad, ehk isegi mõnusamad kui minu kodukoolis.

Ütlen ausalt – see oli elu kõige lahedam ja lõbusam kogemus! Ma nautisin vahetuskoolis kõiki tunde, minuteid ja sekundeidki. Kõige armsam oli see, kui esimesel päeval Valga Gümnaasiumis tegi 12.r klass, kus minagi siis vahetusõpilasena õppisin, oma klassijuhatajale üllatuse. See oli väga armas!

Kindlasti jääb mulle meelde imeilus Valgamaa loodus ja kaunis gümnaasium. Mul on meeletult hea meel, et mul olid väga mõnusad, toredad ja väga toetavad klassikaaslased, vahel meenusid mulle minu uued klassikaaslased minu klassikaaslasi Paides. Mul oli suur rõõm nendega nädal aega koos õppida! Hakkan neist puudust tundma! Samuti õpetajad olid toredad ja abivalmid. Valga Gümnaasiumis kujunesid minu lemmikõpetajateks füüsikat ja bioloogiat õpetavad õpetajad. Nad suutsid oma ained huvitavaks ja arusaadavaks muuta.

Soovitan õpilasvahetuses osaleda, see ei pea alati olema minek välismaale, ka Eestis on väga palju mõnusaid koole, kes võtavad vastu vahetusõpilasi. Kui Sul on huvi, proovi, sa ei kahetse seda, sest need kogemused on väärtuslikud! Mina Valga Gümnaasiumisse vahetusõpilasena minekut ei kahetse, pigem oli see uute ja huvitavate seikluste saamine. Mul on nüüd isegi üsna kahju, et ma seal ei õpi. Õpilasvahetuse suurteks plussideks on see, et leitakse uusi sõpru ja tuttavaid terveks eluks.
Soovitan soojalt õpilasvahetust kõikidele 7.-12. klasside õpilastele, kes tahavad seiklusi ja uusi ning huvitavaid kogemusi! Aitäh väga ägeda elamuse eest!

Piret Ranne