veebruar 2017

Olen Kuusalu Keskkooli 9.b klassi õpilane Klaara Saar ning õppisin nädal aega Kärdla Ühisgümnaasiumis.

Olin kindel, et kool, kuhu minna tahan, peab olema Hiiumaal, sest mulle meeldib Hiiumaa ning kuna tahtsin saada vahetusõpilase kogemust, siis miks mitte just seal… Antud kooli valik tuli praktiliselt loosi tahtel.

Tahtsin programmis osaleda, et leida uusi tuttavaid, saada uusi kogemusi ning vaheldust igapäevaelule. Enne vahetusse minekut, ei olnud mul erilist ärevust ega hirmu, pigem olin põnevil.
Õppisin nädal aega koos 9.b klassiga. Klassikaaslased ja õpetajad olid väga toredad, sõbralikud, lahked ning mõistvad. Nädala jooksul, lisaks õppimisele, aitasin Kärdla kooli õpilasesinduse liikmeid, valmistades koos nendega sõbrapäevaks vahvleid ja kaunistades koolimaja. Osalesin ka meie klassi klassiõhtul ning kuna tegelen ise ratsutamisega, siis külastasin ka koos klassikaaslasega kohalikku talli. Vahetuse viimasel päeval käisin koolis toimunud kontsert-aktusel (kus esinesid ja kuulasid-vaatasid ka osad minu klassi õpilased).
Ööbisin väga vaikses ja rahulikus Kärdla kooli õpilaskodus.
Nädal oli väga tore ning meeldiv vaheldus oma koolile. Kindlasti soovitan ka teistel programmis osaleda, kellel see julgus ning kellel julgust pole, siis, kuulge, see on teile hea eneseületus! Päriselt ka võtavad õpilased teid viisakalt vastu ning omast kogemusest võin ka öelda, et mitte ainult klassikaaslased, vaid ka teised kooliõpilased ja õpetajad on valmis teid ALATI abistama! Pole midagi karta, saate hoopis toreda kogemuse ning mitmeid uusi tutvusi :).

Klaara Saar

Anna Šaškina ja Saina Mamedova on kaks julget Sillamäe Eesti Põhikooli tüdrukut, kes otsustasid koos osaleda Eesti-siseses õpilasvahetuseks, sihtkooliks valiti Toila Gümnaasium.

Anna Šaškina muljed. Proovin teile seletada, kuidas möödus minu vahetusnädal. Arvasime klassiõega, et kõik õpilased tulevad kohe meie juurde ja hakkavad suhtlema, aga tegelikult see päris nii ei olnud, ehk ka seetõttu, et ma ise ei julgenud nendega kohe suhtlema hakata. Esimesel päeval esimene tund oli inglise keel ja ma saan öelda, et inglise keele tase on Toilas palju parem kui minu koolis. Teisipäeval hakkasime õpetajatega rohkem suhtlema ning kesknädalal hakkasime kõigiga vaikselt suhtlema. Mu lemmikpäevaks kujunes neljapäeval, mil juba kogu klassiga suhtlesime ja käisime kõik koos uisutamas. See oli nii lahe! Tahan öelda, et 9.klass Toilas on tegelikult väga tore ja sõbralik. Arvan, et järgmisel aastal lähen nende klassi õppima! Kui tuua välja mõned erinevused Sillamäe Eesti Põhikooli ja Toila Gümnaasiumi vahel, siis

Saina Mamedova muljed. Tahtsin õpilasvahetusse minna juba eelmisel aastal, aga ei julgenud. Sellel aastal läksin Toila Gümnaasiumisse. Valisin selle kooli, sest kavatsen pärast 9. klassi lõpetamist seal edasi õppida. Vahetusperioodil elasin oma kodus.

Toila kool on päris suur, see koosneb kahest hoonest, üks on uus ja teine vana (ehitatud 19.saj), ma veel ei ole varem käinud niisuguses koolis. Kõik õpetajad, kellega tuttavaks sain, meeldisid mulle väga, igal õpetajal on oma meetod, kuidas õpetada. Aga suureks üllatuseks oli mulle see, et minu klassikaaslased peaaegu üldse ei rääkinud tundide ajal, isegi kui õpetajad küsisid midagi või palusid vastata küsimusele, siis kõik vaikisid, aga meie koolis õpilased, vastupidi, kogu aeg räägivad ja tahavad ise vastata. Minu klassikaaslased olid väga tagasihoidlikud ja vaiksed. Alguses ei julgenud nad minuga tutvuda ja esimestel päevadel kahjuks ma ei suhelnud nendega, alles nädala lõpus me hakkasime natuke rohkem suhtlema. Ja mina sain aru, et nad on sõbralikud ja väga toredad, aga nendel on vaja natukene rohkem aega selleks, et nad harjuksid oma uue klassikaaslasega.
Toila koolis on palju sõbralikke õpilasi, kõige seltskondlikumad on 7. ja 12. klass. Meil oli üks vaba tund, siis ma ei teadnud, mida teha ja otsustasin, et lähen eesti keele õpetaja juurde, ta on ka meie koolis eesti keele õpetaja. Tal oli sel ajal tund 12. klassiga ja seal ma tutvusin nendega, see klass on väga sõbralik. Nad rääkisid palju põnevat Toila kooli kohta ja andsid soovitusi, kuidas gümnaasiumis hakkama saada. See klass on väga tore, kahju, et nad õpivad selles koolis viimast aastat. Veel mulle väga meeldis, et kehalise kasvatuse tunni ajal me uisutasime. Meie koolis pole liuvälja ja see oli minu jaoks midagi uut.

Toila koolis mulle meeldis väga ja ma arvan, et järgmisel aastal lähen sinna õppima, aga minu kool meeldib mulle rohkem ja ta pole minu kodust nii kaugel. Ma naudin neid viimaseid kuid, kui ma õpin veel oma koolis.

Soovitan selles programmis kõikidel osaleda! See on väga põnev, sa leiad endale uusi sõpru, näed, kuidas õpetatakse teistes koolides ja hakkad rohkem austuma oma kooli. Arvan, et järgmisel aastal sõidan vahetusõpilaseks kuskile kaugemale.


 

Õpin Tori Põhikooli 9.klassis. Vahetusõpilaseks läksin nädalaks Jüri Gümnaasiumisse. Valisin selle kooli, sest kunagi pidin kolima Jürisse ning oleksin läinud sinna kooli õppima.

Kuna olen juba väga kaua tahtnud õpilasvahetusse minna, siis otsustasin selle ka lõpuks ära proovida. Enne vahetusse minekut oli väike närv sees ja seda mitmel põhjusel. Olin päev enne vahetuse algust haige olnud ning ma ei teadnud sealt koolist kedagi. Vahetusperre oli ka veidi hirmus minna, sest võõraste inimestega on natuke ebamugav olla ja kui peab veel nendega koos elama…mõtlesin, millesse ma end küll seganud olen. Tegelikkuses polnud õnneks midagi hullu. Sain perega kohe hästi läbi, rääkisime palju ja avastasime et meil on palju ühiseid huve.

Kool oli väga suur ja ilus. Õpetajad olid toredad ja rääkisid minuga palju. Klassikaaslased olid väga igati sõbralikud ja abivalmid. Vahetusperes tundsin end nagu kodus. Tegime iga päev midagi huvitavat. Esmaspäeval käisin peretütrega näiteringis, mis oli väga lõbus, teisipäeval ja neljapäeval oli meil filmiõhtu. Kolmapäeval käisime teatris vaatamas „Rahauputust“, mis oli väga naljakas. Reedel sõitsime Viimsisse koolitantsule ning laupäeval enne bussile minekut käisime Tallinnas shoppamas.

Mind üllatas see, et 2 minutit enne tunni algust helises kell, mis andis märku, et nüüd on aeg tundi minna. Koolis olid ka liftid. Vahetusperes oli väga tore olla ning ma jään neid väga igatsema.

Kindlasti soovitan selles programmis osalemist ka teistele, sest see oli tohutult äge kogemus. Sain uusi sõpru, väga huvitava kogemuse osaliseks ning ka palju positiivseid emotsioone. See võib küll alguses veidi hirmutav tunduda aga, kui juba kohal olla, on kõik väga lahe.


Anette Siinvert

Olen seiklushimuline õpilane Helena Aavistu Valgast. Vahetusõpilaseks minemine tundus mulle alati põnev teema olevat. Seega võtsin asja käsile ja võtsin ühendust VeniVidiVici meeskonnaga.

 

Minu kooliks on Valga Gümnaasium. Vahetuskooliks valisin Viljandi Gümnaasiumi, sest Viljandi on mulle alati südamelähedane linn olnud ja ma tunnen end seal nagu kodus. Kaalusin isegi Viljandi Gümnaasiumisse õppima minna, kuid otsustasin siiski kodukoha kooli kasuks. Sellest olenemata käin ma üsna tihti vaheaegadel Viljandis ja mõtlesin, et miks ka mitte siis Viljandi Gümnaasiumi õpilastega nädalake koos aega veeta.

 

Rääkisin sellest mõttest ka oma tädi perele, kes mu lootuste kohaselt olidki nõus mind vahetusajal majutama. Sain veeta kvaliteetaega enda tädi pere ja täditütre lastega. Mängisime lastega koos erinevaid lauamänge ja meisterdasime. Sellel ajal oli ka juba lumi maas ja sain koos nendega ka lumes mängida. Kui tavaliselt ma halloween´i ei tähista, siis nüüd proovisin esmakordselt ära ka kõrvitsale hirmutava pildi lõikamise.

 

Kuigi minu puhul toimus vahetusse minemine protsess umbes 2 nädalat, siis jõudis see mulle kohale alles paar päeva enne vahetusse astumist, et ma tõesti teen seda.

Wow. Seiklus, mis oli algselt kõigest mõte saab nüüd alguse.

Mõned tunnid enne esimest tundi tekkis väike hirm teadmatuse ees, kuid olin samas väga elevil ja see ületas kõik hirmud.

 

Olin Viljandi uues koolimajas vaid ühe korra käinud- sisseastumiseksamil. Seega enamus nägusid tuli juba sisseastumiseksamilt tuttavad ette. Kõik klassikaaslased, kellega tutvuda jõudsin, olid väga sõbralikud ja viimne kui üks neist omapärane. Iseloomudelt leidus tagasihoidlikke, jutukaid, rõõmsaid ja julgeid inimesi. Eksperimenteeriti erinevate välimustega. Näiteks üks tüdruk kandis valgeid läätsi, teine aga rokkis oma lühikesi punaseid juukseid.

 

Ainult nädala jooksul sain ma selle klassiga koos teha mitut rühmatööd, kuulata mitut loengut, osaleda matemaatikanädalal, näha keemias kahte katset, korrata üle enda koolis läbitud matetrjale, saada tuttavaks toredate kümnenda majandusuuna õpilaste ja mõningate aineõpetajatega, süüa väga head toitu ja palju veel. Imestan isegi, et ainult üks nädal mahutas nii palju põnevaid asju.

 

Võrreldes Valga kooliga oli Viljandi gümnaasium palju värvikirevam ja disainirohkem. Lisaks on seal rohkem ruumi istuda ja suhelda. Kui meie koolil on söökla, raamatukogu ja arvutiklass kõik eraldi ruumides, siis Viljandis olid need avatud ja läbikäidavad kõigile. Seal oli ka mõne tavalise klassi asemel auditoorium, kus oli palju mugavam õppida. Selle ühe nädala jooksul, mil ma vahetuses olin, kasutasime pidevalt erinevaid tehnoloogiavõimalusi, mis on minu kooli jaoks veel natuke võõras teema. Samuti oli ka tore teha rühmatöid, mis minu koolis ei ole just väga igapäevased. Valga Gümnaasiumis võiks olla samuti noortele rohkem ajaveetmiskohti ja kunstipärasust.

 

Olin vahetuses ühe nädala, kuid oleksin meeleldi olnud veel paar nädalat. Kahjuks pidin vahetuse lõpus langetama raske otsuse, kas jääda oma kooli õppeainetes kaugele maha või nautida edasi oma Viljandi seiklust. “Igal pool hea, kodus kõige parem,” seega otsustasin koju minna ja oma õpingud järje peale saada.

 

See kogemus jäi mulle natuke liiga lühikeseks ja seetõttu plaanin VeniVidiVici raames uuesti õpilasvahetusse minna. Soovitan soojalt ka kõigil teistel õpilastel õpilasvahetus ära proovida! Meie väikses Eestis ei ole kahte ühesugust kooli. Seega ükskõik, milline kool valida, saaksite igas koolis midagi uut näha või kogeda! See on suurepärane võimalus puhata enda igapäeva rutiinist ja astuda mugavustsoonist välja.

 

Helena Aavistu

Oleme oma blogisse jooksvalt lisanud vahetusõpilaste muljeid. Nüüd on olukord aga selline, et vahetuses on meie enda armas Maite, kes otsustas Valtu Põhikoolist vahetusse minna Tallinna Inglise Kolledžisse, kuhu ta ilmselt pärast põhikooli lõpetamist õppima sooviks minna.

Tavapärasest erilisemaks muudab Maite loo see, et tema mõtteid ja kogemusi seoses vahetusega ei pea me lugema, vaid saame hoopis videost vaadata.

Järgnev video räägib Maite emotsioonidest seoses vahetusega, miks ta üldse vahetusse läks ja miks ta soovitab teistel noortel vahetusse minna. Tahame Maitet siira video eest tänada ning loota, et viimased vahetuspäevad mööduvad Sul veelgi toredamalt!

VeniVidiVici Õpilasvahetus pakub igakuiselt koolidele võimalusi kutsuda meie programmi esindajaid enda kooli infotundi tegema. Kuivõrd tegu oleks üsna suure ettevõtmisega, pakume infopäeva võimalust ühe kandi koolidele samal päeval. Nii saimegi kirja kolmelt Saaremaa koolilt – Tornimäe Põhikool, Leisi Keskkool, Kuressaare Gümnaasium – kes kutsusid VeniVidiVici meeskonnaliikmeid Eesti-sisese õpilasvahetuse kohta rääkima.

Infotunni planeerimine nõudis veidi suuremat eeltööd, kuna lisaks mandrile liiklemisele tuli arvestada ka praamiliiklusega saare ning mandri vahel. Seetõttu tegimegi õhtu enne vahepeatuse Pärnus, et 24.01 hommikul puhanuna praamiga Saaremaale sõita ja koolidele positiivseid emotsioone jagada.

Päeva alustasime armsa Tornimäe PK kooliperega. Pildil VeniVidiVici esindaja Gerle (vasakul) ning vahetusõpilane Brita (paremal).

Juhuse tahtel algas meie infopäev Tornimäe Põhikoolist, mis oli ühtlasi külastatavatest koolidest ka kõige väiksem, kuid kindlasti väga hubane ja armas. Edasi liikusime juba natuke suuremasse Leisi Keskkooli, mis oli meie infotundide läbiviijate jaoks kindlasti kõige moodsam ja parimate võimalustega koolimaja. Viimasena võtsime ette Kuressaare Gümnaasium, mis oli selle päeva suurim kool – kohe harjumatu oli väiksematest maakoolidest suurde linnakooli minna.

Koolipered olid kõik väga toredad ning võtsid meid lahkelt vastu. Tornimäe Põhikoolist saime kaasa armsad meened, Leisi Keskkoolis tehti meile suur ringkäik. Kuressaare Gümnaasiumis pikemalt ringi vaadata kahjuks ei saanud, kuna ajaliselt oli üsna kiire. Sellegipoolest oli tore näha, et olenemata sellest, kui palju aega ühes koolis veeta saime, oli igas kooliperes huvilisi, kes esitasid meile küsimusi ja pärast infotundi ka lisainformatsiooni tulid küsima.

 

Vasakul on pilt Leisi Keskkooli õpilaste loodusfotodest, millest pandi kokku suur kalender. Parempoolne pilt kujutab sisebasseini, mida õpilastel võimalus kasutada koos mullivanni ning saunaga.

Selleks, et infotund ei oleks igav teooria, võtsime endaga kaasa ka reaalselt vahetuses käinud Saaremaa õpilase Brita, kes rääkis kõigile enda vahetuskogemusest Tartu Aleksander Puškini Koolis – lisaks sellele, et kool asub niivõrd kaugel tema kodukohast, on tegemist vene õppekeelega kooliga. Brita lood tegid kõigil tuju heaks ja ajasid mitmel korral kõiki naerma – suur aitäh Sulle, Brita, et meie infotunni enda lugudega niivõrd põnevaks muutsid!

 

Brita jagamas enda vahetuskogemusi Kuressaare Gümnaasiumi õpilastega.

Soovime tänada kõiki kolme koolipere selle eest, et meid külla kutsusite. Loodame, et ka teised koolipered soovivad meid endale külla kutsuma – oleme kutsetele avatud. Kõigil huvilistel palume kirjutada aadressile vvvopilasvahetus@gmail.com, et saaksime üheskoos sobiva aja kokku leppida.

Ilusat koolinädala jätku!

Gerle Trifanov